märkima

Estonian

Etymology

From märk +‎ -ima, from Middle Low German merken. First attested in 1732.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈmærkimɑ/, [ˈmærkimɑ]
• Rhymes: -ærkimɑ
• Hyphenation: mär‧ki‧ma

Verb

märkima (da-infinitive märkida)

1. (transitive) to tick, mark (make or put a sign somewhere or on something to mark it)

   Raja algus ja lõpp on märgitud lipukestega. ― The start and end of the course are marked with flags.

2. (transitive, intransitive) to indicate, mark (to be a sign, to mark, so to express or denote)

   Kunagist talukohta märgib veel ainult vana õunapuu. ― Only an old apple tree still marks the former farm site.

3. (transitive) to note (to say briefly, to mention)

   Minister märkis, et ettevõtte saatus ei ole veel otsustatud. ― The Minister noted that the fate of the company has not yet been decided.

Conjugation

Conjugation of märkima (ÕS type 28/õppima, k-g gradation)

indicative
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	märgin	ei märgi	1st sing.	olen märkinud	ei ole märkinud pole märkinud
2nd sing.	märgid		2nd sing.	oled märkinud
3rd sing.	märgib		3rd sing.	on märkinud
1st plur.	märgime		1st plur.	oleme märkinud
2nd plur.	märgite		2nd plur.	olete märkinud
3rd plur.	märgivad		3rd plur.	on märkinud
impersonal	märgitakse	ei märgita	impersonal	on märgitud	ei ole märgitud pole märgitud
past			pluperfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	märkisin	ei märkinud	1st sing.	olin märkinud	ei olnud märkinud polnud märkinud
2nd sing.	märkisid		2nd sing.	olid märkinud
3rd sing.	märkis		3rd sing.	oli märkinud
1st plur.	märkisime		1st plur.	olime märkinud
2nd plur.	märkisite		2nd plur.	olite märkinud
3rd plur.	märkisid		3rd plur.	oli märkinud
impersonal	märgiti	ei märgitud	impersonal	oli märgitud	ei olnud märgitud polnud märgitud
conditional
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	märgiksin	ei märgiks	1st sing.	märkinuksin oleksin märkinud	ei märkinuks ei oleks märkinud poleks märkinud
2nd sing.	märgiksid		2nd sing.	märkinuksid oleksid märkinud
3rd sing.	märgiks		3rd sing.	märkinuks oleks märkinud
1st plur.	märgiksime		1st plur.	märkinuksime oleksime märkinud
2nd plur.	märgiksite		2nd plur.	märkinuksite oleksite märkinud
3rd plur.	märgiksid		3rd plur.	märkinuksid oleksid märkinud
impersonal	märgitaks	ei märgitaks	impersonal	oleks märgitud	ei oleks märgitud poleks märgitud
imperative
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	—	—	1st sing.	—	—
2nd sing.	märgi	ära märgi	2nd sing.	ole märkinud	ära ole märkinud
3rd sing.	märkigu	ärgu märkigu	3rd sing.	olgu märkinud	ärgu olgu märkinud
1st plur.	märkigem	ärme märgime ärme märgi ärgem märkigem	1st plur.	olgem märkinud	ärme oleme märkinud ärme ole märkinud ärgem olgem märkinud
2nd plur.	märkige	ärge märkige	2nd plur.	olge märkinud	ärge olge märkinud
3rd plur.	märkigu	ärgu märkigu	3rd plur.	olgu märkinud	ärgu olgu märkinud
impersonal	märgitagu	ärgu märgitagu	impersonal	olgu märgitud	ärgu olgu märgitud
quotative
present			perfect
voice	positive	negative	voice	positive	negative
active	märkivat	ei märkivat	active	olevat märkinud	ei olevat märkinud polevat märkinud
passive	märgitavat	ei märgitavat	passive	olevat märgitud	ei olevat märgitud polevat märgitud
Nominal forms
ma-infinitive	active	passive	da-infinitive	present	past
nominative	märkima	märgitama	nominative	märkida	olla märkinud
illative		—	inessive	märkides	olles märkinud
inessive	märkimas		participle	active	passive
elative	märkimast		present	märkiv	märgitav
translative	märkimaks		past	märkinud	märgitud
abessive	märkimata		negative	märkimatu	—

Derived terms

• märge
• märgits
• märgitsema
• märkel
• märkimine
• märkus

 

Compound verbs

• maha märkima
• ära märkima

 

Related terms

• märkama

 

References

• märkima in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
• “märkima”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009