märkama

Estonian

Etymology

From Low German merken (“to mark, to notice”).

Pronunciation

• IPA^(key): /mˈærkɑmɑ/

Verb

märkama (da-infinitive märgata)

1. (transitive) to notice, to catch sight of, to spot

Conjugation

Conjugation of märkama (ÕS type 29/hüppama, k-g gradation)

indicative
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	märkan	ei märka	1st sing.	olen märganud	ei ole märganud pole märganud
2nd sing.	märkad		2nd sing.	oled märganud
3rd sing.	märkab		3rd sing.	on märganud
1st plur.	märkame		1st plur.	oleme märganud
2nd plur.	märkate		2nd plur.	olete märganud
3rd plur.	märkavad		3rd plur.	on märganud
impersonal	märgatakse	ei märgata	impersonal	on märgatud	ei ole märgatud pole märgatud
past			pluperfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	märkasin	ei märganud	1st sing.	olin märganud	ei olnud märganud polnud märganud
2nd sing.	märkasid		2nd sing.	olid märganud
3rd sing.	märkas		3rd sing.	oli märganud
1st plur.	märkasime		1st plur.	olime märganud
2nd plur.	märkasite		2nd plur.	olite märganud
3rd plur.	märkasid		3rd plur.	oli märganud
impersonal	märgati	ei märgatud	impersonal	oli märgatud	ei olnud märgatud polnud märgatud
conditional
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	märkaksin	ei märkaks	1st sing.	märganuksin oleksin märganud	ei märganuks ei oleks märganud poleks märganud
2nd sing.	märkaksid		2nd sing.	märganuksid oleksid märganud
3rd sing.	märkaks		3rd sing.	märganuks oleks märganud
1st plur.	märkaksime		1st plur.	märganuksime oleksime märganud
2nd plur.	märkaksite		2nd plur.	märganuksite oleksite märganud
3rd plur.	märkaksid		3rd plur.	märganuksid oleksid märganud
impersonal	märgataks	ei märgataks	impersonal	oleks märgatud	ei oleks märgatud poleks märgatud
imperative
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	—	—	1st sing.	—	—
2nd sing.	märka	ära märka	2nd sing.	ole märganud	ära ole märganud
3rd sing.	märgaku	ärgu märgaku	3rd sing.	olgu märganud	ärgu olgu märganud
1st plur.	märgakem	ärme märkame ärme märka ärgem märgakem	1st plur.	olgem märganud	ärme oleme märganud ärme ole märganud ärgem olgem märganud
2nd plur.	märgake	ärge märgake	2nd plur.	olge märganud	ärge olge märganud
3rd plur.	märgaku	ärgu märgaku	3rd plur.	olgu märganud	ärgu olgu märganud
impersonal	märgatagu	ärgu märgatagu	impersonal	olgu märgatud	ärgu olgu märgatud
quotative
present			perfect
voice	positive	negative	voice	positive	negative
active	märkavat	ei märkavat	active	olevat märganud	ei olevat märganud polevat märganud
passive	märgatavat	ei märgatavat	passive	olevat märgatud	ei olevat märgatud polevat märgatud
Nominal forms
ma-infinitive	active	passive	da-infinitive	present	past
nominative	märkama	märgatama	nominative	märgata	olla märganud
illative		—	inessive	märgates	olles märganud
inessive	märkamas		participle	active	passive
elative	märkamast		present	märkav	märgatav
translative	märkamaks		past	märganud	märgatud
abessive	märkamata		negative	märkamatu	—

Related terms

• märkima

Further reading

• “märkama”, in [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik [Dictionary of Estonian Basic Vocabulary] (in Estonian) (online version, not updated), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2014
• “märkama”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
• “märkama”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
• märkama in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)