kinnitama

Estonian

Etymology

(This etymology is missing or incomplete. Please add to it, or discuss it at the Etymology scriptorium.)

Verb

kinnitama (da-infinitive kinnitada)

1. to fasten, to tighten, to secure
2. to assure, warrant
3. to validate, to verify, to confirm
4. to designate (an officer)

Conjugation

Conjugation of kinnitama (ÕS type 27/elama, no gradation)

indicative
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	kinnitan	ei kinnita	1st sing.	olen kinnitanud	ei ole kinnitanud pole kinnitanud
2nd sing.	kinnitad		2nd sing.	oled kinnitanud
3rd sing.	kinnitab		3rd sing.	on kinnitanud
1st plur.	kinnitame		1st plur.	oleme kinnitanud
2nd plur.	kinnitate		2nd plur.	olete kinnitanud
3rd plur.	kinnitavad		3rd plur.	on kinnitanud
impersonal	kinnitatakse	ei kinnitata	impersonal	on kinnitatud	ei ole kinnitatud pole kinnitatud
past			pluperfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	kinnitasin	ei kinnitanud	1st sing.	olin kinnitanud	ei olnud kinnitanud polnud kinnitanud
2nd sing.	kinnitasid		2nd sing.	olid kinnitanud
3rd sing.	kinnitas		3rd sing.	oli kinnitanud
1st plur.	kinnitasime		1st plur.	olime kinnitanud
2nd plur.	kinnitasite		2nd plur.	olite kinnitanud
3rd plur.	kinnitasid		3rd plur.	oli kinnitanud
impersonal	kinnitati	ei kinnitatud	impersonal	oli kinnitatud	ei olnud kinnitatud polnud kinnitatud
conditional
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	kinnitaksin	ei kinnitaks	1st sing.	kinnitanuksin oleksin kinnitanud	ei kinnitanuks ei oleks kinnitanud poleks kinnitanud
2nd sing.	kinnitaksid		2nd sing.	kinnitanuksid oleksid kinnitanud
3rd sing.	kinnitaks		3rd sing.	kinnitanuks oleks kinnitanud
1st plur.	kinnitaksime		1st plur.	kinnitanuksime oleksime kinnitanud
2nd plur.	kinnitaksite		2nd plur.	kinnitanuksite oleksite kinnitanud
3rd plur.	kinnitaksid		3rd plur.	kinnitanuksid oleksid kinnitanud
impersonal	kinnitataks	ei kinnitataks	impersonal	oleks kinnitatud	ei oleks kinnitatud poleks kinnitatud
imperative
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	—	—	1st sing.	—	—
2nd sing.	kinnita	ära kinnita	2nd sing.	ole kinnitanud	ära ole kinnitanud
3rd sing.	kinnitagu	ärgu kinnitagu	3rd sing.	olgu kinnitanud	ärgu olgu kinnitanud
1st plur.	kinnitagem	ärme kinnitame ärme kinnita ärgem kinnitagem	1st plur.	olgem kinnitanud	ärme oleme kinnitanud ärme ole kinnitanud ärgem olgem kinnitanud
2nd plur.	kinnitage	ärge kinnitage	2nd plur.	olge kinnitanud	ärge olge kinnitanud
3rd plur.	kinnitagu	ärgu kinnitagu	3rd plur.	olgu kinnitanud	ärgu olgu kinnitanud
impersonal	kinnitatagu	ärgu kinnitatagu	impersonal	olgu kinnitatud	ärgu olgu kinnitatud
quotative
present			perfect
voice	positive	negative	voice	positive	negative
active	kinnitavat	ei kinnitavat	active	olevat kinnitanud	ei olevat kinnitanud polevat kinnitanud
passive	kinnitatavat	ei kinnitatavat	passive	olevat kinnitatud	ei olevat kinnitatud polevat kinnitatud
Nominal forms
ma-infinitive	active	passive	da-infinitive	present	past
nominative	kinnitama	kinnitatama	nominative	kinnitada	olla kinnitanud
illative		—	inessive	kinnitades	olles kinnitanud
inessive	kinnitamas		participle	active	passive
elative	kinnitamast		present	kinnitav	kinnitatav
translative	kinnitamaks		past	kinnitanud	kinnitatud
abessive	kinnitamata		negative	kinnitamatu	—