kiikuma

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *kiikkudak, possibly onomatopoeic. Cognate with Finnish kiikkua and Karelian kiikkuo.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈkiːkumɑ/, [ˈkiːkːumɑ]
• Rhymes: -iːkumɑ
• Hyphenation: kii‧ku‧ma

Verb

kiikuma (da-infinitive kiikuda)

1. (intransitive) to swing, to seesaw
   1. To move back and forth on a swing or a seesaw.

      Kiik on vahend, millel meelelahutuse või mängimise eesmärgil kiigutakse.

      A swing is a device, on which people swing in order to play or entertain themselves.

   2. To waveringly, swayingly move back and forth or up and down.

      Uks kiikus hingedel.

      The door swung on its hinges.

      • 1967, Johannes Semper, Teosed: Novellid ja näidendid, Eesti Riiklik Kirjastus, page 17:

        Kahe kadakapõõsa vahel kiigub kastehall ämblikuvõrk.

        A gray cobweb swings between two juniper shrubs.

Conjugation

Conjugation of kiikuma (ÕS type 28/õppima, k-g gradation)

indicative
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	kiigun	ei kiigu	1st sing.	olen kiikunud	ei ole kiikunud pole kiikunud
2nd sing.	kiigud		2nd sing.	oled kiikunud
3rd sing.	kiigub		3rd sing.	on kiikunud
1st plur.	kiigume		1st plur.	oleme kiikunud
2nd plur.	kiigute		2nd plur.	olete kiikunud
3rd plur.	kiiguvad		3rd plur.	on kiikunud
impersonal	kiigutakse	ei kiiguta	impersonal	on kiigutud	ei ole kiigutud pole kiigutud
past			pluperfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	kiikusin	ei kiikunud	1st sing.	olin kiikunud	ei olnud kiikunud polnud kiikunud
2nd sing.	kiikusid		2nd sing.	olid kiikunud
3rd sing.	kiikus		3rd sing.	oli kiikunud
1st plur.	kiikusime		1st plur.	olime kiikunud
2nd plur.	kiikusite		2nd plur.	olite kiikunud
3rd plur.	kiikusid		3rd plur.	oli kiikunud
impersonal	kiiguti	ei kiigutud	impersonal	oli kiigutud	ei olnud kiigutud polnud kiigutud
conditional
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	kiiguksin	ei kiiguks	1st sing.	kiikunuksin oleksin kiikunud	ei kiikunuks ei oleks kiikunud poleks kiikunud
2nd sing.	kiiguksid		2nd sing.	kiikunuksid oleksid kiikunud
3rd sing.	kiiguks		3rd sing.	kiikunuks oleks kiikunud
1st plur.	kiiguksime		1st plur.	kiikunuksime oleksime kiikunud
2nd plur.	kiiguksite		2nd plur.	kiikunuksite oleksite kiikunud
3rd plur.	kiiguksid		3rd plur.	kiikunuksid oleksid kiikunud
impersonal	kiigutaks	ei kiigutaks	impersonal	oleks kiigutud	ei oleks kiigutud poleks kiigutud
imperative
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	—	—	1st sing.	—	—
2nd sing.	kiigu	ära kiigu	2nd sing.	ole kiikunud	ära ole kiikunud
3rd sing.	kiikugu	ärgu kiikugu	3rd sing.	olgu kiikunud	ärgu olgu kiikunud
1st plur.	kiikugem	ärme kiigume ärme kiigu ärgem kiikugem	1st plur.	olgem kiikunud	ärme oleme kiikunud ärme ole kiikunud ärgem olgem kiikunud
2nd plur.	kiikuge	ärge kiikuge	2nd plur.	olge kiikunud	ärge olge kiikunud
3rd plur.	kiikugu	ärgu kiikugu	3rd plur.	olgu kiikunud	ärgu olgu kiikunud
impersonal	kiigutagu	ärgu kiigutagu	impersonal	olgu kiigutud	ärgu olgu kiigutud
quotative
present			perfect
voice	positive	negative	voice	positive	negative
active	kiikuvat	ei kiikuvat	active	olevat kiikunud	ei olevat kiikunud polevat kiikunud
passive	kiigutavat	ei kiigutavat	passive	olevat kiigutud	ei olevat kiigutud polevat kiigutud
Nominal forms
ma-infinitive	active	passive	da-infinitive	present	past
nominative	kiikuma	kiigutama	nominative	kiikuda	olla kiikunud
illative		—	inessive	kiikudes	olles kiikunud
inessive	kiikumas		participle	active	passive
elative	kiikumast		present	kiikuv	kiigutav
translative	kiikumaks		past	kiikunud	kiigutud
abessive	kiikumata		negative	kiikumatu	—

Derived terms

• kiigutama
• kiigutamine
• kiik
• kiiking

Related terms

• kiikhobu
• kiikhobune
• kiiktool