hüvitama

See also: huvitama

Estonian

Etymology

Coined by Johannes Aavik in 1919, a borrowing from Finnish hyvittää.

Verb

hüvitama (da-infinitive hüvitada)

1. to compensate
2. to repay
3. to make amends

Conjugation

Conjugation of hüvitama (ÕS type 27/elama, no gradation)

indicative
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	hüvitan	ei hüvita	1st sing.	olen hüvitanud	ei ole hüvitanud pole hüvitanud
2nd sing.	hüvitad		2nd sing.	oled hüvitanud
3rd sing.	hüvitab		3rd sing.	on hüvitanud
1st plur.	hüvitame		1st plur.	oleme hüvitanud
2nd plur.	hüvitate		2nd plur.	olete hüvitanud
3rd plur.	hüvitavad		3rd plur.	on hüvitanud
impersonal	hüvitatakse	ei hüvitata	impersonal	on hüvitatud	ei ole hüvitatud pole hüvitatud
past			pluperfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	hüvitasin	ei hüvitanud	1st sing.	olin hüvitanud	ei olnud hüvitanud polnud hüvitanud
2nd sing.	hüvitasid		2nd sing.	olid hüvitanud
3rd sing.	hüvitas		3rd sing.	oli hüvitanud
1st plur.	hüvitasime		1st plur.	olime hüvitanud
2nd plur.	hüvitasite		2nd plur.	olite hüvitanud
3rd plur.	hüvitasid		3rd plur.	oli hüvitanud
impersonal	hüvitati	ei hüvitatud	impersonal	oli hüvitatud	ei olnud hüvitatud polnud hüvitatud
conditional
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	hüvitaksin	ei hüvitaks	1st sing.	hüvitanuksin oleksin hüvitanud	ei hüvitanuks ei oleks hüvitanud poleks hüvitanud
2nd sing.	hüvitaksid		2nd sing.	hüvitanuksid oleksid hüvitanud
3rd sing.	hüvitaks		3rd sing.	hüvitanuks oleks hüvitanud
1st plur.	hüvitaksime		1st plur.	hüvitanuksime oleksime hüvitanud
2nd plur.	hüvitaksite		2nd plur.	hüvitanuksite oleksite hüvitanud
3rd plur.	hüvitaksid		3rd plur.	hüvitanuksid oleksid hüvitanud
impersonal	hüvitataks	ei hüvitataks	impersonal	oleks hüvitatud	ei oleks hüvitatud poleks hüvitatud
imperative
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	—	—	1st sing.	—	—
2nd sing.	hüvita	ära hüvita	2nd sing.	ole hüvitanud	ära ole hüvitanud
3rd sing.	hüvitagu	ärgu hüvitagu	3rd sing.	olgu hüvitanud	ärgu olgu hüvitanud
1st plur.	hüvitagem	ärme hüvitame ärme hüvita ärgem hüvitagem	1st plur.	olgem hüvitanud	ärme oleme hüvitanud ärme ole hüvitanud ärgem olgem hüvitanud
2nd plur.	hüvitage	ärge hüvitage	2nd plur.	olge hüvitanud	ärge olge hüvitanud
3rd plur.	hüvitagu	ärgu hüvitagu	3rd plur.	olgu hüvitanud	ärgu olgu hüvitanud
impersonal	hüvitatagu	ärgu hüvitatagu	impersonal	olgu hüvitatud	ärgu olgu hüvitatud
quotative
present			perfect
voice	positive	negative	voice	positive	negative
active	hüvitavat	ei hüvitavat	active	olevat hüvitanud	ei olevat hüvitanud polevat hüvitanud
passive	hüvitatavat	ei hüvitatavat	passive	olevat hüvitatud	ei olevat hüvitatud polevat hüvitatud
Nominal forms
ma-infinitive	active	passive	da-infinitive	present	past
nominative	hüvitama	hüvitatama	nominative	hüvitada	olla hüvitanud
illative		—	inessive	hüvitades	olles hüvitanud
inessive	hüvitamas		participle	active	passive
elative	hüvitamast		present	hüvitav	hüvitatav
translative	hüvitamaks		past	hüvitanud	hüvitatud
abessive	hüvitamata		negative	hüvitamatu	—

Derived terms

• hüvitus

Further reading

• hüvitama in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)