vastuvõetamatu

Estonian

Etymology

From vastu +‎ võtma +‎ -matu.

Adjective

vastuvõetamatu (genitive vastuvõetamatu, partitive vastuvõetamatut, comparative vastuvõetamatum, superlative kõige vastuvõetamatum)

1. unacceptable

Inflection

Declension of vastuvõetamatu (ÕS type 1/ohutu, no gradation)
		singular	plural
nominative		vastuvõetamatu	vastuvõetamatud
accusative	nom.
	gen.	vastuvõetamatu
genitive			vastuvõetamatute
partitive		vastuvõetamatut	vastuvõetamatuid
illative		vastuvõetamatusse	vastuvõetamatutesse vastuvõetamatuisse
inessive		vastuvõetamatus	vastuvõetamatutes vastuvõetamatuis
elative		vastuvõetamatust	vastuvõetamatutest vastuvõetamatuist
allative		vastuvõetamatule	vastuvõetamatutele vastuvõetamatuile
adessive		vastuvõetamatul	vastuvõetamatutel vastuvõetamatuil
ablative		vastuvõetamatult	vastuvõetamatutelt vastuvõetamatuilt
translative		vastuvõetamatuks	vastuvõetamatuteks vastuvõetamatuiks
terminative		vastuvõetamatuni	vastuvõetamatuteni
essive		vastuvõetamatuna	vastuvõetamatutena
abessive		vastuvõetamatuta	vastuvõetamatuteta
comitative		vastuvõetamatuga	vastuvõetamatutega

Synonyms

• vastuvõtmatu