Jump to content

võit

From Wiktionary, the free dictionary
See also: voit

Estonian

[edit]

Etymology

[edit]

From Proto-Finnic *voitto, derived from võitma.

Noun

[edit]

võit (genitive võidu, partitive võitu)

  1. victory, win

Declension

[edit]
Declension of võit (ÕS type 22e/riik, t-d gradation)
singular plural
nominative võit võidud
accusative nom.
gen. võidu
genitive võitude
partitive võitu võite
võitusid
illative võitu
võidusse
võitudesse
võidesse
inessive võidus võitudes
võides
elative võidust võitudest
võidest
allative võidule võitudele
võidele
adessive võidul võitudel
võidel
ablative võidult võitudelt
võidelt
translative võiduks võitudeks
võideks
terminative võiduni võitudeni
essive võiduna võitudena
abessive võiduta võitudeta
comitative võiduga võitudega