päriin

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Ingrian

[edit]

Etymology

[edit]

From päre (splinter) +‎ -in.

Pronunciation

[edit]

Adjective

[edit]

päriin (comparative pärisemp)

  1. Synonym of pärehiin

Declension

[edit]
Declension of päriin (type 1/jokahiin, no gradation)
singular plural
nominative päriin päriset
genitive pärisen pärisiin
partitive päristä, pärist pärisiä
illative pärisee pärisii
inessive pärises pärisis
elative pärisest pärisist
allative päriselle pärisille
adessive pärisel pärisil
ablative päriselt pärisilt
translative päriseks pärisiks
essive pärisennä, päriseen pärisinnä, pärisiin
exessive1) pärisent pärisint
1) obsolete
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl)
**) the comitative is formed by adding the suffix -ka? or -kä? to the genitive.

References

[edit]
  • Ruben E. Nirvi (1971) Inkeroismurteiden Sanakirja, Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, page 451