mõni

See also: moni, Moni, Móni, mónǐ, moni-, and möni-

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *moni. Cognate to Finnish moni, possibly an old loan from Proto-Indo-European.

Adjective

mõni (genitive mõne, partitive mõnd)

1. some

Declension

Declension of mõni (type süli)

	singular	plural
nominative	mõni	mõned
genitive	mõne	mõnede
partitive	mõnd / mõnda	mõnesid
illative	mõnda / mõnesse	mõnedesse
inessive	mõnes	mõnedes
elative	mõnest	mõnedest
allative	mõnele	mõnedele
adessive	mõnel	mõnedel
ablative	mõnelt	mõnedelt
translative	mõneks	mõnedeks
terminative	mõneni	mõnedeni
essive	mõnena	mõnedena
abessive	mõneta	mõnedeta
comitative	mõnega	mõnedega

Further reading

• “mõni”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009

Votic

Etymology

From Proto-Finnic *moni.

Pronunciation

• (Luutsa, Liivtšülä) IPA^(key): /ˈmɤni/, [ˈmɤnʲi]
• Rhymes: -ɤni
• Hyphenation: mõ‧ni

Determiner

mõni

1. some
2. several

Inflection

Declension of mõni (type X/tuli, no gradation)
	singular	plural
nominative	mõni	mõnõd
genitive	mõnõ	mõnijõ, mõnii
partitive	mõntõ	mõniitõ, mõnii
illative	mõnnõ, mõnnõsõ	mõniisõ
inessive	mõnõz	mõniiz
elative	mõnõssõ	mõniissõ
allative	mõnõlõ	mõniilõ
adessive	mõnõllõ	mõniillõ
ablative	mõnõltõ	mõniiltõ
translative	mõnõssi	mõniissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive. ***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.

References

• Hallap, V., Adler, E., Grünberg, S., Leppik, M. (2012) “mõni”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2nd edition, Tallinn