märgben

Swedish

Etymology

märg (“marrow”) +‎ ben (“bone”)

Noun

märgben n

1. a marrowbone

   Synonym: märgpipa

Declension

Declension of märgben

		nominative	genitive
singular	indefinite	märgben	märgbens
	definite	märgbenet	märgbenets
plural	indefinite	märgben	märgbens
	definite	märgbenen	märgbenens

References

• märgben in Svensk ordbok (SO)
• märgben in Svenska Akademiens ordbok (SAOB)