lõukõ

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Votic

[edit]

Etymology

[edit]

From Proto-Finnic *lëuka.

Pronunciation

[edit]

Noun

[edit]

lõukõ

  1. chin

Inflection

[edit]
Declension of lõukõ (type III/jalkõ, k-g gradation)
singular plural
nominative lõukõ lõugõd
genitive lõuga lõukojõ, lõukoi
partitive lõuka lõukoitõ, lõukoi
illative lõukasõ, lõuka lõukoisõ
inessive lõugõz lõukoiz
elative lõugõssõ lõukoissõ
allative lõugõlõ lõukoilõ
adessive lõugõllõ lõukoillõ
ablative lõugõltõ lõukoiltõ
translative lõugõssi lõukoissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl)
**) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive.
***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.

References

[edit]
  • Hallap, V., Adler, E., Grünberg, S., Leppik, M. (2012) “lõuka”, in Vadja keele sõnaraamat, 2nd edition, Tallinn