Jump to content

koostuminen

From Wiktionary, the free dictionary

Finnish

[edit]

Etymology

[edit]

koostua +‎ -minen

Pronunciation

[edit]
  • IPA(key): /ˈkoːstuminen/, [ˈko̞ːs̠tuˌmine̞n]
  • Rhymes: -inen
  • Hyphenation(key): koos‧tu‧mi‧nen

Noun

[edit]

koostuminen

  1. verbal noun of koostua
    1. consisting (of)

Declension

[edit]
Inflection of koostuminen (Kotus type 38/nainen, no gradation)
nominative koostuminen koostumiset
genitive koostumisen koostumisten
koostumisien
partitive koostumista koostumisia
illative koostumiseen koostumisiin
singular plural
nominative koostuminen koostumiset
accusative nom. koostuminen koostumiset
gen. koostumisen
genitive koostumisen koostumisten
koostumisien
partitive koostumista koostumisia
inessive koostumisessa koostumisissa
elative koostumisesta koostumisista
illative koostumiseen koostumisiin
adessive koostumisella koostumisilla
ablative koostumiselta koostumisilta
allative koostumiselle koostumisille
essive koostumisena koostumisina
translative koostumiseksi koostumisiksi
abessive koostumisetta koostumisitta
instructive koostumisin
comitative See the possessive forms below.
Possessive forms of koostuminen (Kotus type 38/nainen, no gradation)