Jump to content

kirjakeel

From Wiktionary, the free dictionary

Estonian

[edit]

Noun

[edit]

kirjakeel (genitive kirjakeele, partitive kirjakeelt)

  1. written language, literary language

Declension

[edit]
Declension of kirjakeel (ÕS type 13/suur, length gradation)
singular plural
nominative kirjakeel kirjakeeled
accusative nom.
gen. kirjakeele
genitive kirjakeelte
partitive kirjakeelt kirjakeeli
illative kirjakeelde
kirjakeelesse
kirjakeeltesse
kirjakeelisse
inessive kirjakeeles kirjakeeltes
kirjakeelis
elative kirjakeelest kirjakeeltest
kirjakeelist
allative kirjakeelele kirjakeeltele
kirjakeelile
adessive kirjakeelel kirjakeeltel
kirjakeelil
ablative kirjakeelelt kirjakeeltelt
kirjakeelilt
translative kirjakeeleks kirjakeelteks
kirjakeeliks
terminative kirjakeeleni kirjakeelteni
essive kirjakeelena kirjakeeltena
abessive kirjakeeleta kirjakeelteta
comitative kirjakeelega kirjakeeltega

Further reading

[edit]
  • kirjakeel”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009