Jump to content

viimõtõ

From Wiktionary, the free dictionary

Votic

[edit]

Etymology

[edit]

(This etymology is missing or incomplete. Please add to it, or discuss it at the Etymology scriptorium.)

Pronunciation

[edit]

Verb

[edit]

viimõtõ

  1. (transitive) to mislead, deceive

Inflection

[edit]
Conjugation of viimõtõ (type IV/vasatõ, no gradation)
Indicative
Present Perfect
positive negative positive negative
1st singular viiman en viima 1st singular õõn viimõnnu en õõ viimõnnu
2nd singular viimad ed viima 2nd singular õõd viimõnnu ed õõ viimõnnu
3rd singular viimab eb viima 3rd singular on viimõnnu eb õõ viimõnnu
1st plural viimammõ emmä viima 1st plural õõmmõ viimõnnu emmä õõ viimõnnu
2nd plural viimattõ että viima 2nd plural õõttõ viimõnnu että õõ viimõnnu
3rd plural viimõta eväd viima 3rd plural õlla viimõttu eväd õõ viimõttu
impersonal viimõta eväd viima impersonal õlla viimõttu eväd õõ viimõttu
Imperfect Pluperfect
positive negative positive negative
1st singular viimõzin en viimõnnu 1st singular õlin viimõnnu
2nd singular viimõzid ed viimõnnu 2nd singular õlid viimõnnu
3rd singular viimõzi eb viimõnnu 3rd singular õli viimõnnu
1st plural viimõzimmõ emmä viimõnnu 1st plural õlimmõ viimõnnu
2nd plural viimõzittõ että viimõnnu 2nd plural õlittõ viimõnnu
3rd plural viimõtti eväd viimõttu 3rd plural õlti viimõttu
impersonal viimõtti eväd viimõttu impersonal õlti viimõttu
Conditional
Present Perfect
positive negative positive negative
1st singular viimõizin en viimõizʹ 1st singular õllõizin viimõnnu en õllõizʹ viimõnnu
2nd singular viimõizid ed viimõizʹ 2nd singular õllõizid viimõnnu ed õllõizʹ viimõnnu
3rd singular viimõizʹ eb viimõizʹ 3rd singular õllõizʹ viimõnnu eb õllõizʹ viimõnnu
1st plural viimõizimmõ emmä viimõizʹ 1st plural õllõizimmõ viimõnnu emmä õllõizʹ viimõnnu
2nd plural viimõizittõ että viimõizʹ 2nd plural õllõizittõ viimõnnu että õllõizʹ viimõnnu
3rd plural viimõttaizʹ eväd viimõttaizʹ 3rd plural õltaizʹ viimõttu eväd õltaizʹ viimõttu
impersonal viimõttaizʹ eväd viimõttaizʹ impersonal õltaizʹ viimõttu eväd õltaizʹ viimõttu
Imperative
Present
positive negative
1st singular
2nd singular viima elä viima
3rd singular viimõtko1) elko viimõtko1)
1st plural
2nd plural viimõtka elka viimõtka
3rd plural viimõtkod1)
impersonal
Nominal forms
Infinitives Participles
active passive
1st viimõtõ present viimajõ2)
2nd illative viimama past viimõnnu viimõttu
inessive viimamõz 1) using la is more common
2) also used as the agent noun
elative viimamõssõ
abessive viimamõttõ

References

[edit]
  • Hallap, V., Adler, E., Grünberg, S., Leppik, M. (2012) “viimata”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2nd edition, Tallinn