võlur

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Estonian

[edit]

Etymology

[edit]

From võlu +‎ -r, from Proto-Finnic *vëlho.

Noun

[edit]

võlur (genitive võluri, partitive võlurit)

  1. wizard

Declension

[edit]
Declension of võlur (ÕS type 2/õpik, no gradation)
singular plural
nominative võlur võlurid
accusative nom.
gen. võluri
genitive võlurite
partitive võlurit võlureid
illative võlurisse võluritesse
võlureisse
inessive võluris võlurites
võlureis
elative võlurist võluritest
võlureist
allative võlurile võluritele
võlureile
adessive võluril võluritel
võlureil
ablative võlurilt võluritelt
võlureilt
translative võluriks võluriteks
võlureiks
terminative võlurini võluriteni
essive võlurina võluritena
abessive võlurita võluriteta
comitative võluriga võluritega