Jump to content

võimõ

From Wiktionary, the free dictionary

Votic

[edit]

Etymology

[edit]

From Proto-Finnic *voima.

Pronunciation

[edit]

Noun

[edit]

võimõ

  1. power, strength

Inflection

[edit]
Declension of võimõ (type III/jalkõ, no gradation)
singular plural
nominative võimõ võimõd
genitive võima võimojõ, võimoi
partitive võima võimoitõ, võimoi
illative võimasõ, võima võimoisõ
inessive võimõz võimoiz
elative võimõssõ võimoissõ
allative võimõlõ võimoilõ
adessive võimõllõ võimoillõ
ablative võimõltõ võimoiltõ
translative võimõssi võimoissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl)
**) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive.
***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.

References

[edit]
  • Hallap, V., Adler, E., Grünberg, S., Leppik, M. (2012) “võima”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2nd edition, Tallinn