tegusõna

Estonian

Etymology

From tegu +‎ sõna. Coined by Estonian poet Mihkel Veske in the 1870s.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈteɡ̊uˌsɤnɑ/, [ˈteɡ̊uˌsɤnɑ]
• Rhymes: -ɤnɑ
• Hyphenation: te‧gu‧sõ‧na

Noun

tegusõna (genitive tegusõna, partitive tegusõna)

1. (grammar) verb

   Synonym: (uncommon) verb

   Hypernym: pöördsõna

Declension

Declension of tegusõna (ÕS type 17u/sõna, no gradation)
		singular	plural
nominative		tegusõna	tegusõnad
accusative	nom.
	gen.	tegusõna
genitive			tegusõnade
partitive		tegusõna	tegusõnu tegusõnasid
illative		tegusõnna tegusõnasse	tegusõnadesse tegusõnusse
inessive		tegusõnas	tegusõnades tegusõnus
elative		tegusõnast	tegusõnadest tegusõnust
allative		tegusõnale	tegusõnadele tegusõnule
adessive		tegusõnal	tegusõnadel tegusõnul
ablative		tegusõnalt	tegusõnadelt tegusõnult
translative		tegusõnaks	tegusõnadeks tegusõnuks
terminative		tegusõnani	tegusõnadeni
essive		tegusõnana	tegusõnadena
abessive		tegusõnata	tegusõnadeta
comitative		tegusõnaga	tegusõnadega

Compounds

• abitegusõna
• liittegusõna
• vaegtegusõna
• väljendtegusõna
• ühendtegusõna

 

• tegusõnafraas

 

References

• tegusõna in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
• “tegusõna”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009