sõltumatu

Estonian

Etymology

From sõltuma +‎ -tu.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈsɤltumɑtu/, [ˈsɤltuˌmɑtˑu]

Adjective

sõltumatu (genitive sõltumatu, partitive sõltumatut, comparative sõltumatum, superlative kõige sõltumatum or sõltumatuim)

1. independent

   Synonym: iseseisev

   Antonym: sõltuv

Declension

Declension of sõltumatu (ÕS type 1/ohutu, no gradation)
		singular	plural
nominative		sõltumatu	sõltumatud
accusative	nom.
	gen.	sõltumatu
genitive			sõltumatute
partitive		sõltumatut	sõltumatuid
illative		sõltumatusse	sõltumatutesse sõltumatuisse
inessive		sõltumatus	sõltumatutes sõltumatuis
elative		sõltumatust	sõltumatutest sõltumatuist
allative		sõltumatule	sõltumatutele sõltumatuile
adessive		sõltumatul	sõltumatutel sõltumatuil
ablative		sõltumatult	sõltumatutelt sõltumatuilt
translative		sõltumatuks	sõltumatuteks sõltumatuiks
terminative		sõltumatuni	sõltumatuteni
essive		sõltumatuna	sõltumatutena
abessive		sõltumatuta	sõltumatuteta
comitative		sõltumatuga	sõltumatutega

Derived terms

• sõltumatus
• Sõltumatute Riikide Ühendus

 

Further reading

• “sõltumatu”, in [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (in Estonian) (online version, not updated), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2014
• “sõltumatu”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
• “sõltumatu”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
• sõltumatu in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)