sõjaaeg

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Estonian

[edit]

Etymology

[edit]

From sõja (war) +‎ aeg (time).

Pronunciation

[edit]

Noun

[edit]

sõjaaeg (genitive sõjaaja, partitive sõjaaega)

  1. wartime

Declension

[edit]
Declension of sõjaaeg (ÕS type 22u/leib, g-j gradation)
singular plural
nominative sõjaaeg sõjaajad
accusative nom.
gen. sõjaaja
genitive sõjaaegade
partitive sõjaaega sõjaaegu
sõjaaegasid
illative sõjaaega
sõjaajasse
sõjaaegadesse
sõjaajusse
inessive sõjaajas sõjaaegades
sõjaajus
elative sõjaajast sõjaaegadest
sõjaajust
allative sõjaajale sõjaaegadele
sõjaajule
adessive sõjaajal sõjaaegadel
sõjaajul
ablative sõjaajalt sõjaaegadelt
sõjaajult
translative sõjaajaks sõjaaegadeks
sõjaajuks
terminative sõjaajani sõjaaegadeni
essive sõjaajana sõjaaegadena
abessive sõjaajata sõjaaegadeta
comitative sõjaajaga sõjaaegadega

References

[edit]