Jump to content

rikkumine

From Wiktionary, the free dictionary

Estonian

[edit]

Etymology

[edit]

rikkuma +‎ -mine

Pronunciation

[edit]
  • IPA(key): /ˈrikːumine/, [ˈrikːuˌmine̞]
  • Rhymes: -ine
  • Hyphenation: rik‧ku‧mi‧ne

Noun

[edit]

rikkumine (genitive rikkumise, partitive rikkumist)

  1. violation (failure to comply with a law or other officially valid agreement, disregard for rules, obligations, etc.)
    • 2025 January 24, Toomas Pott, EL trahvis Eestit konkurentsidirektiivi ülevõtmisega viivitamise eest[1]:
      Euroopa Komisjon karistas Eestit 400 000-eurose trahviga, sest Eesti pole õigeks ajaks konkurentsidirektiivi üle võtnud. Direktiivi ülevõtmise taga on vaidlus koalitsioonis, kuidas rikkumistega peaks tegelema.
      The European Commission punished Estonia with a 400,000-euro fine because Estonia has not transposed the competition directive on time. Behind the adoption of the directive is a dispute in the coalition about how violations should be dealt with.

Declension

[edit]
Declension of rikkumine (ÕS type 12/oluline, no gradation)
singular plural
nominative rikkumine rikkumised
accusative nom.
gen. rikkumise
genitive rikkumiste
partitive rikkumist rikkumisi
illative rikkumisse
rikkumisesse
rikkumistesse
rikkumisisse
inessive rikkumises rikkumistes
rikkumisis
elative rikkumisest rikkumistest
rikkumisist
allative rikkumisele rikkumistele
rikkumisile
adessive rikkumisel rikkumistel
rikkumisil
ablative rikkumiselt rikkumistelt
rikkumisilt
translative rikkumiseks rikkumisteks
rikkumisiks
terminative rikkumiseni rikkumisteni
essive rikkumisena rikkumistena
abessive rikkumiseta rikkumisteta
comitative rikkumisega rikkumistega

References

[edit]
  • rikkumine in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • rikkumine”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009