Jump to content

riitát

From Wiktionary, the free dictionary

Northern Sami

[edit]

Etymology

[edit]

Borrowed from Finnish riittää.

Pronunciation

[edit]
  • (Kautokeino) IPA(key): /ˈrijːtaːh(t)/

Verb

[edit]

riitát

  1. to suffice, to be enough

Inflection

[edit]
Contracted á-stem, no gradation
infinitive riitát
1st sing. present riitán
1st sing. past riitájin
infinitive riitát action noun riitán
present participle riitájeaddji action inessive riitámin
riitáme
past participle riitán action elative riitámis
agent participle action comitative riitámiin
abessive riitákeahttá
present indicative past indicative imperative
1st singular riitán riitájin riitájēhkon
2nd singular riitát riitájit riitá
3rd singular riitá riitái riitájēhkos
1st dual riitájetne riitáime riitájeadnu
riitájeahkku
2nd dual riitábeahtti riitáide riitájeahkki
3rd dual riitába riitáiga riitájēhkoska
1st plural riitát riitáimet riitájētnot
riitájēhkot
riitájeahkkot
riitájeadnot
2nd plural riitábēhtet riitáidet riitájēhket
3rd plural riitájit riitájedje riitájēhkoset
connegative riitá riitán riitá
conditional 1 conditional 2 potential
1st singular riitášin
riitášedjen
riitálin
riitáledjen
riitážan
2nd singular riitášit
riitášedjet
riitálit
riitáledjet
riitážat
3rd singular riitášii riitálii riitáža
riitáš
1st dual riitášeimme riitáleimme riitážetne
2nd dual riitášeidde riitáleidde riitážeahppi
3rd dual riitášeigga riitáleigga riitážeaba
1st plural riitášeimmet riitáleimmet riitážit
riitážat
2nd plural riitášeiddet riitáleiddet riitážēhpet
3rd plural riitáše
riitášedje
riitále
riitáledje
riitážit
connegative riitáše riitále riitáš

Further reading

[edit]
  • Koponen, Eino, Ruppel, Klaas, Aapala, Kirsti, editors (2002–2008), Álgu database: Etymological database of the Saami languages[1], Helsinki: Research Institute for the Languages of Finland