otsustamatus

Estonian

Noun

otsustamatus (genitive otsustamatuse, partitive otsustamatust)

1. indecision, hesitation, irresolution

   Synonym: kõhklus

Declension

Declension of otsustamatus (ÕS type 11/harjutus, no gradation)
		singular	plural
nominative		otsustamatus	otsustamatused
accusative	nom.
	gen.	otsustamatuse
genitive			otsustamatuste
partitive		otsustamatust	otsustamatusi
illative		otsustamatusse otsustamatusesse	otsustamatustesse otsustamatusisse
inessive		otsustamatuses	otsustamatustes otsustamatusis
elative		otsustamatusest	otsustamatustest otsustamatusist
allative		otsustamatusele	otsustamatustele otsustamatusile
adessive		otsustamatusel	otsustamatustel otsustamatusil
ablative		otsustamatuselt	otsustamatustelt otsustamatusilt
translative		otsustamatuseks	otsustamatusteks otsustamatusiks
terminative		otsustamatuseni	otsustamatusteni
essive		otsustamatusena	otsustamatustena
abessive		otsustamatuseta	otsustamatusteta
comitative		otsustamatusega	otsustamatustega

Declension of otsustamatus (ÕS type 9/katus, no gradation)
		singular	plural
nominative		otsustamatus	otsustamatused
accusative	nom.
	gen.	otsustamatuse
genitive			otsustamatuste
partitive		otsustamatust	otsustamatuseid
illative		otsustamatusesse	otsustamatustesse otsustamatuseisse
inessive		otsustamatuses	otsustamatustes otsustamatuseis
elative		otsustamatusest	otsustamatustest otsustamatuseist
allative		otsustamatusele	otsustamatustele otsustamatuseile
adessive		otsustamatusel	otsustamatustel otsustamatuseil
ablative		otsustamatuselt	otsustamatustelt otsustamatuseilt
translative		otsustamatuseks	otsustamatusteks otsustamatuseiks
terminative		otsustamatuseni	otsustamatusteni
essive		otsustamatusena	otsustamatustena
abessive		otsustamatuseta	otsustamatusteta
comitative		otsustamatusega	otsustamatustega

Related terms

• otsus (“decision”)
• otsustama (“to decide”)