Jump to content

nimetav

From Wiktionary, the free dictionary

Estonian

[edit]

Alternative forms

[edit]

Etymology

[edit]

nimetama +‎ -v, coined by Estonian journalist and composer Karl August Hermann in 1884.

Pronunciation

[edit]
  • IPA(key): /ˈnimetɑv/, [ˈnʲimetˑɑv]
  • Rhymes: -imetɑv
  • Hyphenation: ni‧me‧tav

Noun

[edit]

nimetav (genitive nimetava, partitive nimetavat)

  1. (grammar) nominative, nominative case
    Synonym: nominatiiv

Declension

[edit]
Declension of nimetav (ÕS type 2/õpik, no gradation)
singular plural
nominative nimetav nimetavad
accusative nom.
gen. nimetava
genitive nimetavate
partitive nimetavat nimetavaid
illative nimetavasse nimetavatesse
nimetavaisse
inessive nimetavas nimetavates
nimetavais
elative nimetavast nimetavatest
nimetavaist
allative nimetavale nimetavatele
nimetavaile
adessive nimetaval nimetavatel
nimetavail
ablative nimetavalt nimetavatelt
nimetavailt
translative nimetavaks nimetavateks
nimetavaiks
terminative nimetavani nimetavateni
essive nimetavana nimetavatena
abessive nimetavata nimetavateta
comitative nimetavaga nimetavatega

Participle

[edit]

nimetav (genitive nimetava, partitive nimetavat)

  1. present active participle of nimetama

References

[edit]
  • nimetav in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • nimetav”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009