mõttetu

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Estonian

[edit]

Etymology

[edit]

From mõte +‎ -tu.

Adjective

[edit]

mõttetu (genitive mõttetu, partitive mõttetut, comparative mõttetum, superlative kõige mõttetum)

  1. pointless, meaningless

Inflection

[edit]
Declension of mõttetu (ÕS type 1/ohutu, no gradation)
singular plural
nominative mõttetu mõttetud
accusative nom.
gen. mõttetu
genitive mõttetute
partitive mõttetut mõttetuid
illative mõttetusse mõttetutesse
mõttetuisse
inessive mõttetus mõttetutes
mõttetuis
elative mõttetust mõttetutest
mõttetuist
allative mõttetule mõttetutele
mõttetuile
adessive mõttetul mõttetutel
mõttetuil
ablative mõttetult mõttetutelt
mõttetuilt
translative mõttetuks mõttetuteks
mõttetuiks
terminative mõttetuni mõttetuteni
essive mõttetuna mõttetutena
abessive mõttetuta mõttetuteta
comitative mõttetuga mõttetutega