kukkel

Estonian

Etymology

From dialectal or Baltic German Kuckel, ultimately from a Baltic language, compare Latvian kukulis, Lithuanian kukulys. First attested in 1869.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈkukːel/, [ˈkukːel]
• Rhymes: -ukːel
• Hyphenation: kuk‧kel

Noun

kukkel (genitive kukli, partitive kuklit)

1. bun, loaf (a small round loaf of bread)

Declension

Declension of kukkel (ÕS type 2/õpik, no gradation)
		singular	plural
nominative		kukkel	kuklid
accusative	nom.
	gen.	kukli
genitive			kuklite
partitive		kuklit	kukleid
illative		kuklisse	kuklitesse kukleisse
inessive		kuklis	kuklites kukleis
elative		kuklist	kuklitest kukleist
allative		kuklile	kuklitele kukleile
adessive		kuklil	kuklitel kukleil
ablative		kuklilt	kuklitelt kukleilt
translative		kukliks	kukliteks kukleiks
terminative		kuklini	kukliteni
essive		kuklina	kuklitena
abessive		kuklita	kukliteta
comitative		kukliga	kuklitega

Compounds

• köömnekukkel
• rosinakukkel
• röstkukkel
• täisterakukkel
• vahukoorekukkel
• vastlakukkel
• võikukkel

 

References

• kukkel in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
• “kukkel”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
• Jüri Viikberg (2024) “kukkel”, in [YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles (in Estonian) (online dictionary)