konnõ

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Votic

[edit]

Etymology

[edit]

From Proto-Finnic *konna.

Pronunciation

[edit]

Noun

[edit]

konnõ

  1. frog

Inflection

[edit]
Declension of konnõ (type V/poikõ, no gradation)
singular plural
nominative konnõ konnõd
genitive konna konnijõ, konnii
partitive konna konniitõ, konnii
illative konnasõ, konna konniisõ
inessive konnõz konniiz
elative konnõssõ konniissõ
allative konnõlõ konniilõ
adessive konnõllõ konniillõ
ablative konnõltõ konniiltõ
translative konnõssi konniissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl)
**) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive.
***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.

References

[edit]
  • Hallap, V., Adler, E., Grünberg, S., Leppik, M. (2012) “konna”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2nd edition, Tallinn