Jump to content

kohtupidamine

From Wiktionary, the free dictionary

Estonian

[edit]

Etymology

[edit]

kohus +‎ pidamine

Pronunciation

[edit]
  • IPA(key): /ˈkohtuˌpid̥ɑmine/, [ˈkohtuˌpid̥ɑmine̞]
  • Rhymes: -ine
  • Hyphenation: koh‧tu‧pi‧da‧mi‧ne

Noun

[edit]

kohtupidamine (genitive kohtupidamise, partitive kohtupidamist)

  1. judiciary
    Synonyms: kohtumõistmine, (rare) kohtumõist

Declension

[edit]
Declension of kohtupidamine (ÕS type 12/oluline, no gradation)
singular plural
nominative kohtupidamine kohtupidamised
accusative nom.
gen. kohtupidamise
genitive kohtupidamiste
partitive kohtupidamist kohtupidamisi
illative kohtupidamisse
kohtupidamisesse
kohtupidamistesse
kohtupidamisisse
inessive kohtupidamises kohtupidamistes
kohtupidamisis
elative kohtupidamisest kohtupidamistest
kohtupidamisist
allative kohtupidamisele kohtupidamistele
kohtupidamisile
adessive kohtupidamisel kohtupidamistel
kohtupidamisil
ablative kohtupidamiselt kohtupidamistelt
kohtupidamisilt
translative kohtupidamiseks kohtupidamisteks
kohtupidamisiks
terminative kohtupidamiseni kohtupidamisteni
essive kohtupidamisena kohtupidamistena
abessive kohtupidamiseta kohtupidamisteta
comitative kohtupidamisega kohtupidamistega

References

[edit]
  • kohtupidamine in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • kohtupidamine”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009