kasvataja

Estonian

Etymology

From kasvatama +‎ -ja.

Noun

kasvataja (genitive kasvataja, partitive kasvatajat)

1. grower (of plants and animals, usually in compounds)
2. caretaker, carer

   Pärast vanemate surma jäi Anna kasvatajaks ta vanem õde.

   After her parent's death, the older sister of Anna became her caretaker.

3. a person who both teaches and raises

   Vaata ennast, sa oled uue põlvkonna kasvataja.

   Watch yourself, you are a raiser of the new generation.

4. kindergarten teacher

   Minu lasteaias olid väga lõbusad kasvatajad.

   The teachers at my kindergarten were really nice.

Declension

Declension of kasvataja (ÕS type 1/ohutu, no gradation)
		singular	plural
nominative		kasvataja	kasvatajad
accusative	nom.
	gen.	kasvataja
genitive			kasvatajate
partitive		kasvatajat	kasvatajaid
illative		kasvatajasse	kasvatajatesse kasvatajaisse
inessive		kasvatajas	kasvatajates kasvatajais
elative		kasvatajast	kasvatajatest kasvatajaist
allative		kasvatajale	kasvatajatele kasvatajaile
adessive		kasvatajal	kasvatajatel kasvatajail
ablative		kasvatajalt	kasvatajatelt kasvatajailt
translative		kasvatajaks	kasvatajateks kasvatajaiks
terminative		kasvatajani	kasvatajateni
essive		kasvatajana	kasvatajatena
abessive		kasvatajata	kasvatajateta
comitative		kasvatajaga	kasvatajatega

Synonyms

• (caretaker): ülalpidaja
• (kindergarten teacher): lasteaiakasvataja