elanik

Estonian

Etymology

elama (“to live”) +‎ -nik (agent noun suffix)

Pronunciation

• IPA^(key): /elɑˈnik/, [elɑˈnʲikˑ]
• Rhymes: -ik
• Hyphenation: e‧la‧nik

Noun

elanik (genitive elaniku, partitive elanikku)

1. resident, inhabitant, dweller

Declension

Declension of elanik (ÕS type 25/õnnelik, length gradation)
		singular	plural
nominative		elanik	elanikud
accusative	nom.
	gen.	elaniku
genitive			elanike elanikkude
partitive		elanikku	elanikke elanikkusid
illative		elanikku elanikusse	elanikesse elanikkudesse
inessive		elanikus	elanikes elanikkudes
elative		elanikust	elanikest elanikkudest
allative		elanikule	elanikele elanikkudele
adessive		elanikul	elanikel elanikkudel
ablative		elanikult	elanikelt elanikkudelt
translative		elanikuks	elanikeks elanikkudeks
terminative		elanikuni	elanikeni elanikkudeni
essive		elanikuna	elanikena elanikkudena
abessive		elanikuta	elaniketa elanikkudeta
comitative		elanikuga	elanikega elanikkudega

Synonyms

• alam
• asuja
• asukas
• inimene
• kodanik
• kohalik
• majaelanik
• resident
• riigikodanik

 

References

• elanik in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
• “elanik”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009