diplomaat

Dutch

Borrowed from French diplomate, a derivation of New Latin dīplōmaticus.

diplomaat m (plural diplomaten, diminutive diplomaatje n)

a diplomat, accredited in diplomacy to formally represent a government or equated political party
a diplomatic person, who shows tact and insight

Estonian Wikipedia has an article on:

diplomaat

Wikipedia ^et

This entry needs an audio pronunciation. If you are a native speaker with a microphone, please record this word. The recorded pronunciation will appear here when it's ready.

diplomaat (genitive diplomaadi, partitive diplomaati)

Declension of diplomaat (ÕS type 22e/riik, t-d gradation)
		singular	plural
nominative		diplomaat	diplomaadid
accusative	nom.	diplomaat
accusative	gen.	diplomaadi
genitive		diplomaadi	diplomaatide
partitive		diplomaati	diplomaate diplomaatisid
illative		diplomaati diplomaadisse	diplomaatidesse diplomaadesse
inessive		diplomaadis	diplomaatides diplomaades
elative		diplomaadist	diplomaatidest diplomaadest
allative		diplomaadile	diplomaatidele diplomaadele
adessive		diplomaadil	diplomaatidel diplomaadel
ablative		diplomaadilt	diplomaatidelt diplomaadelt
translative		diplomaadiks	diplomaatideks diplomaadeks
terminative		diplomaadini	diplomaatideni
essive		diplomaadina	diplomaatidena
abessive		diplomaadita	diplomaatideta
comitative		diplomaadiga	diplomaatidega

“diplomaat”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
“diplomaat”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
diplomaat in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)