desertöör

Estonian

Etymology

From French déserteur.

Pronunciation

• IPA^(key): /d̥eserˈtøːr/, [d̥eserˈtøːr]
• Rhymes: -øːr
• Hyphenation: de‧ser‧töör

Noun

desertöör (genitive desertööri, partitive desertööri)

1. deserter (a person who voluntarily left the military unit for a longer period of time)

   Synonym: väejooksik

Declension

Declension of desertöör (ÕS type 22e/riik, length gradation)
		singular	plural
nominative		desertöör	desertöörid
accusative	nom.
	gen.	desertööri
genitive			desertööride
partitive		desertööri	desertööre desertöörisid
illative		desertööri desertöörisse	desertööridesse desertööresse
inessive		desertööris	desertöörides desertööres
elative		desertöörist	desertööridest desertöörest
allative		desertöörile	desertööridele desertöörele
adessive		desertööril	desertööridel desertöörel
ablative		desertöörilt	desertööridelt desertöörelt
translative		desertööriks	desertöörideks desertööreks
terminative		desertöörini	desertöörideni
essive		desertöörina	desertööridena
abessive		desertöörita	desertöörideta
comitative		desertööriga	desertööridega

References

• desertöör in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
• “desertöör”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009