ajakirjanik

Estonian

Etymology

From aeg (“time”) +‎ kirjanik (“writer”).

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈɑjɑˌkirjɑnik/, [ˈɑ̈jɑ̈ˌkirjɑ̈ˌnʲikˑ]

Noun

ajakirjanik (genitive ajakirjaniku, partitive ajakirjanikku)

1. journalist

Declension

Declension of ajakirjanik (ÕS type 25/õnnelik, length gradation)
		singular	plural
nominative		ajakirjanik	ajakirjanikud
accusative	nom.
	gen.	ajakirjaniku
genitive			ajakirjanike ajakirjanikkude
partitive		ajakirjanikku	ajakirjanikke ajakirjanikkusid
illative		ajakirjanikku ajakirjanikusse	ajakirjanikesse ajakirjanikkudesse
inessive		ajakirjanikus	ajakirjanikes ajakirjanikkudes
elative		ajakirjanikust	ajakirjanikest ajakirjanikkudest
allative		ajakirjanikule	ajakirjanikele ajakirjanikkudele
adessive		ajakirjanikul	ajakirjanikel ajakirjanikkudel
ablative		ajakirjanikult	ajakirjanikelt ajakirjanikkudelt
translative		ajakirjanikuks	ajakirjanikeks ajakirjanikkudeks
terminative		ajakirjanikuni	ajakirjanikeni ajakirjanikkudeni
essive		ajakirjanikuna	ajakirjanikena ajakirjanikkudena
abessive		ajakirjanikuta	ajakirjaniketa ajakirjanikkudeta
comitative		ajakirjanikuga	ajakirjanikega ajakirjanikkudega

Further reading

• “ajakirjanik”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
• “ajakirjanik”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
• ajakirjanik in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)