User:Jeraphine Gryphon

w:User:Jeraphine Gryphon, meta:User:Jeraphine Gryphon

Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp (Qq) Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv (Ww) Õõ Ää Öö Üü (Xx) (Yy)

Babel user information
et-N See kasutaja valdab eesti keelt emakeelena. en-4 This user has near native speaker knowledge of English. ru-1 Этот участник владеет русским языком на начальном уровне. vro-2 Taa pruukja mõist küländ häste võro kiilt. A Latn This user's native script is the Latin alphabet. Я Cyrl-3 This user has an advanced understanding of the Cyrillic alphabet. /ʑ/ IPA-1 This user has a basic understanding of the International Phonetic Alphabet. Ω Grek-1 This user has a basic understanding of the Greek alphabet.
Users by language

• Wiktionary:About Estonian
• eki.ee: Eesti õigekeelsussõnaraamat (ÕS)
• eki.ee: Eesti keele seletav sõnaraamat
• http://aare.edu.ee/dictionary.html

Johannes Aavik found that Estonian, which had for centuries been the language of peasants, needed innovation, as its sphere of usage widened rapidly with the emergence of a modern nation. In 1912 he started writing articles to literary journals, making propositions how to develop the Estonian language. He suggested intensive borrowing from Finnish; many of his suggestions were quickly widely accepted and have become part of the standard Estonian vocabulary. From 1914 he started to artificially create new word stems to replace awkward compound words. Thus he proposed relv ('weapon') instead of sõjariist (literally 'war tool'), roim ('crime') instead of kuritöö ('evil deed') and veenma ('convince') instead of uskuma panema ('make believe').

Auxiliary words

Auxiliary words (abisõnad) carry no meaning on their own. A concrete meaning is created in conjunction with other words. Auxiliary words do not conjugate (ei pöördu) or decline (ei käändu), except for a few that decline within three locative cases (sise- või väliskohakäänded).

Adpositions (kaassõnad) clarify what's being expressed with declinable words (käändsõnad) (nominals).

• kohakaassõnad: (seina) ääres, (maja) taga, (laua) ümber, mööda (teed)
• ajakaassõnad: (loengu) kestel, pärast (sööki)
• põhjuskaassõnad: (haiguse) tõttu, tänu (heatahtlikkusele)
• viisi- ja seisundikaassõnad: (üksteise) võidu, (epideemia) küüsis
• vahendi- või abinõukaassõnad: (kaaslaste) abil, (tarkuse) varal
• suhtumis- või suhtekaassõnad: (minu) meelest, (usinuse) poolest
• hulga-, mõõdu- ja määrakaassõnad: (mitme) võrra, üle (kümne)
• (ja veel):
  • ligikaudsus: kella kolme paiku, tulen lõuna aegu, ta on kolmekümne ligi, viiekümne kilo ümber, kolme kilo ringis
  • kaasasolu, ilmaolu: giidi saatel, meie seltsis, koos temaga, ilma minuta

Adverbs (määrsõnad) clarify what's being expressed with conjugable words (pöördsõnad) (verbs).

• kohamäärsõnad (locative adverbs) märgivad kohta: ette, ees, taga, taha, kõrgel, kukil jne. Paljud kohamäärsõnad moodustavad seeriaid, mille liikmed meenutavad nimisõna sisseütleva, seesütleva ja seestütleva (lukku, lukus, lukust) või alalütleva, alaleütleva ja alaltütleva käände vorme. On muidugi ka selliseid määrsõnu, millel on ainult üks vorm: kohati, paiguti;
• viisi- (of manner) ja seisundimäärsõnad märgivad tegevuse viisi, seisundeid: halvasti, vapralt jne;
• kvantiteedimäärsõnad märgivad hulka või määra : kahekaupa, palju, vähe, üsna, väga, veel jne;
• rõhumäärsõnad annavad edasi kõneleja hinnanguid : võibolla, kahjuks, ju siis, veel, juba, no, ometi jne;
• ajamäärsõnad (temporal adverbs) märgivad sündmuse ajalisi tunnuseid : eile, homme, viimati, suviti, mullu, kaua jne.

Links

• http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1
  • Nimisõnamoodustus
• http://www.koolielu.edu.ee/ortograafia/
• Wiktionary:Frequency lists/Estonian wordlist
• Category:Maintenance templates

Estonian	English
käändsõnad nimisõna arvsõna omadussõna asesõna	declinable words; nominals noun numeral, number adjective pronoun
pöördsõnad tegusõna	conjugable word verb
muutumatud sõnad hüüdsõna sidesõna kaassõna eessõna tagasõna määrsõna	unchanging words interjection conjunction adposition preposition postposition adverb

Estonian	English
keeleteadus / lingvistika	linguistics
astmevaheldus vältevaheldus laadivaheldus	consonant gradation quantitative gradation / length gradation qualitative gradation
välde esimene välde / lühike teine välde / pikk kolmas välde / ülipikk	degree of quantity (grade, gradation (?)) first degree of quantity / short second degree of quantity / long third degree of quantity / superlong
arv ainsus mitmus	number singular plural

Estonian	English
kõneviis kindel tingiv käskiv kaudne	mood indicative conditional imperative quotative
aeg olevik lihtminevik täisminevik enneminevik	tense present past past perfect pluperfect
tegumood isikuline umbisikuline	voice active passive
käändeline vorm tegevusnimi / infinitiiv kesksõna	nominal form infinitive (participle?)

Hilarity

• [1]
• [2]