сүүл

Mongolian

Noun

сүүл • (süül) (Mongolian spelling ᠰᠡᠭᠦᠯ (segül))

1. tail, end, final

   сүүлээ хавчих ― süülee xavčix ― to put the tail between the legs

   сүүлээ шарвах ― süülee šarvax ― to wag the tail

Derived terms

• сүүлийн (süüliin)
• сүүлд (süüld)
• сүүлдэх (süüldex)
• сүүлч (süülč)
• сүүлт од (süült od)

See also

• гэзэг (gezeg)

Yakut

Etymology

Unknown.

Verb

сүүл • (süül)

1. (intransitive) (biology) to be in heat