üritus

See also: uritus

Estonian

Etymology

From üritama +‎ -us. Compare Finnish yritys.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈyritus/, [ˈyritˑus]
• Rhymes: -yritus
• Hyphenation: ü‧ri‧tus

Noun

üritus (genitive ürituse, partitive üritust)

1. event (prearranged social activity)
2. attempt

   Synonyms: katse, proov

3. cause (goal, aim or principle)

Declension

Declension of üritus (ÕS type 11/harjutus, no gradation)
		singular	plural
nominative		üritus	üritused
accusative	nom.
	gen.	ürituse
genitive			ürituste
partitive		üritust	üritusi
illative		üritusse üritusesse	üritustesse üritusisse
inessive		ürituses	üritustes üritusis
elative		üritusest	üritustest üritusist
allative		üritusele	üritustele üritusile
adessive		üritusel	üritustel üritusil
ablative		ürituselt	üritustelt üritusilt
translative		ürituseks	üritusteks üritusiks
terminative		ürituseni	üritusteni
essive		üritusena	üritustena
abessive		ürituseta	üritusteta
comitative		üritusega	üritustega

Compounds

• kultuuriüritus
• muusikaüritus
• spordiüritus

 

References

• üritus in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
• “üritus”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009