suund

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Estonian

[edit]

Etymology

[edit]

Borrowed from Finnish suunta.

Noun

[edit]

suund (genitive suuna, partitive suunda)

  1. direction

Declension

[edit]
Declension of suund (ÕS type 22i/külm, d-ø gradation)
singular plural
nominative suund suunad
accusative nom.
gen. suuna
genitive suundade
partitive suunda suundi
suundasid
illative suunda
suunasse
suundadesse
suunisse
inessive suunas suundades
suunis
elative suunast suundadest
suunist
allative suunale suundadele
suunile
adessive suunal suundadel
suunil
ablative suunalt suundadelt
suunilt
translative suunaks suundadeks
suuniks
terminative suunani suundadeni
essive suunana suundadena
abessive suunata suundadeta
comitative suunaga suundadega

Further reading

[edit]
  • suund”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
  • suund”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
  • suund in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)

Saterland Frisian

[edit]

Alternative forms

[edit]

Etymology

[edit]

From Old Frisian sund, from Proto-Germanic *sundaz, *gasundaz. More at sound.

Adjective

[edit]

suund

  1. healthy; sound

Derived terms

[edit]