mänd

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search
See also: mand, Mand, and mænd

Estonian

[edit]
Estonian Wikipedia has an article on:
Wikipedia et

Etymology 1

[edit]

From Proto-Finnic *mäntü.

Pronunciation

[edit]
  • IPA(key): /ˈmænʲd̥/, [ˈmænʲd̥]

Noun

[edit]

mänd (genitive männi, partitive mändi)

  1. (botany) pine
Declension
[edit]
Declension of mänd (ÕS type 22e/riik, nd-nn gradation)
singular plural
nominative mänd männid
accusative nom.
gen. männi
genitive mändide
partitive mändi mände
mändisid
illative mändi
männisse
mändidesse
männesse
inessive männis mändides
männes
elative männist mändidest
männest
allative männile mändidele
männele
adessive männil mändidel
männel
ablative männilt mändidelt
männelt
translative männiks mändideks
männeks
terminative männini mändideni
essive männina mändidena
abessive männita mändideta
comitative männiga mändidega
Derived terms
[edit]

Etymology 2

[edit]

From Proto-Finnic *mäntä. Cognate with Finnish mäntä and Votic mäntä.

Pronunciation

[edit]
  • IPA(key): /ˈmænd̥/, [ˈmænd̥]

Noun

[edit]

mänd (genitive männa, partitive mända)

  1. (ethnic) food mixing
Declension
[edit]
Declension of mänd (ÕS type 22i/külm, nd-nn gradation)
singular plural
nominative mänd männad
accusative nom.
gen. männa
genitive mändade
partitive mända mändi
mändasid
illative mända
männasse
mändadesse
männisse
inessive männas mändades
männis
elative männast mändadest
männist
allative männale mändadele
männile
adessive männal mändadel
männil
ablative männalt mändadelt
männilt
translative männaks mändadeks
männiks
terminative männani mändadeni
essive männana mändadena
abessive männata mändadeta
comitative männaga mändadega