juur

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search
See also: juur'

Estonian

[edit]

Etymology

[edit]

From Proto-Finnic *juuri. Cognate to Finnish juuri and Votic juuri.

Noun

[edit]

juur (genitive juure, partitive juurt)

  1. root (part of a tree)
  2. (mathematics) root

Declension

[edit]
Declension of juur (ÕS type 13/suur, length gradation)
singular plural
nominative juur juured
accusative nom.
gen. juure
genitive juurte
partitive juurt juuri
illative juurde
juuresse
juurtesse
juurisse
inessive juures juurtes
juuris
elative juurest juurtest
juurist
allative juurele juurtele
juurile
adessive juurel juurtel
juuril
ablative juurelt juurtelt
juurilt
translative juureks juurteks
juuriks
terminative juureni juurteni
essive juurena juurtena
abessive juureta juurteta
comitative juurega juurtega

Solon

[edit]
Solon cardinal numbers
 <  1 2 3  > 
    Cardinal : juur
    Ordinal : juuhē
    Adverbial : juure

Etymology

[edit]

From Proto-Tungusic *ʒūr. Cognate with Evenki дю̄р (ʒūr), Manchu ᠵᡠᠸᡝ (juwe).

Pronunciation

[edit]

Numeral

[edit]

juur

  1. two