önmagunk

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Hungarian

[edit]

Etymology

[edit]

ön- +‎ magunk

Pronunciation

[edit]
  • IPA(key): [ˈømːɒɡuŋk]
  • Hyphenation: ön‧ma‧gunk
  • Rhymes: -uŋk

Pronoun

[edit]

önmagunk

  1. ourselves

Declension

[edit]
Inflection (stem in -a-, back harmony)
singular plural
nominative önmagunk
accusative önmagunkat
dative önmagunknak
instrumental önmagunkkal
causal-final önmagunkért
translative önmagunkká
terminative önmagunkig
essive-formal önmagunkként
essive-modal
inessive önmagunkban
superessive önmagunkon
adessive önmagunknál
illative önmagunkba
sublative önmagunkra
allative önmagunkhoz
elative önmagunkból
delative önmagunkról
ablative önmagunktól
non-attributive
possessive - singular
önmagunké
non-attributive
possessive - plural
önmagunkéi

Synonyms

[edit]

See also

[edit]